> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Energeetikas, sh taastuvenergias lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Maa- ja Ruumiametiga (MaRu) kvartaalselt uueneva visualiseeritud töölaua (Tableau lahenduse).
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (aprilli lõpu seisuga). Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kokkuvõte
Võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Käesolevas ülevaates on tuuleenergiaga seotud planeeringud jaotatud kolme kategooriasse, et paremini prognoosida nende realiseerumise tõenäosust ja lähiaastatel lisanduvat tootmisvõimsust. Selline jaotus võimaldab selgemalt hinnata, millised projektid on elluviimisele lähemal ning millised vajavad veel märkimisväärset eeltööd ja arendust. Senine praktika näitab, et planeeringutes võivad esialgsed võimsuse hinnangud planeeringu edenedes väga suures mahus muutuda. Mida kaugemale edenenud planeering, seda kindlamalt saab ka lõplikku võimsust hinnata.
Kehtestatud planeeringud
Üks osaliselt kehtestatud eriplaneering (Lääneranna ala 2), Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering (Põlendmaa) ja üks kehtiv detailplaneering (Aidu taastuvenergiapark), nende kolme koguvõimsus on hinnanguliselt 323 MW.
Lõppfaasis olevad planeeringud
Planeeringud, mis on liikumas kehtestamise suunas, annavad potentsiaalselt juurde veel umbes 412 MW. Need projektid on menetluse lõppjärgus, kuid vajavad veel lõpliku kinnituse saamist.
Algfaasis olevad ja koondatud planeeringud
Töös on mitmeid nii eri- kui detailplaneeringuid ning tuuleenergiat on kavandatud ka üldplaneeringutes, mille koguvõimsus võiks tulevikus ulatuda kuni 4202 MW-ni. Kuna planeeringute varajastes etappides on paratamatult pidevalt toimumas muudatusi, võivad hinnangud planeeritavate tuulikute arvus ja koguvõimsustes varieeruda. Seetõttu on antud arvud vaid hinnangulised ning nende realiseerumine võib võtta aastaid, sõltudes mitmetest teguritest – alates keskkonnamõjude hindamisest kuni kohalike kogukondade toetuse ja tehniliste võimalusteni.
Muudatused viimase kvartali jooksul
Viimase kolme kuu jooksul on Põhja-Sakala vallas Unakvere eriplaneeringu (EP) I etapi eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne avalikustatud, Märjamaa EP on lähteseisukohad ja KSH programm on avalikustatud ning Lääneranna valla EP ala 3b ja 3 II etapi lahendus ja KSH aruanne kooskõlastamisele esitatud. 14. augustil otsustas Vinni vallavolikogu algatada tuuleparkide detailplaneeringud üldplaneeringus määratletud tuulealadele nr 4, 7, 8 ja 11.
Detailsem info KOV-de eriplaneeringute kaupa on kättesaadav Keskkonnaportaalis Tableau lahenduse kaudu, mis võimaldab planeeringute seisu ja potentsiaalsete tuuleparkide andmeid vaadata interaktiivselt.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs